Ülle Ulla polnud veel teatris, kui kogus vanu välismaa filminäitlejate fotosid. Märtsipommitamise häire ajal hüppas Ülle voodist püsti, haaras kirjutuslaualt fotode karbi ja jooksis emaga varjendisse. Ülle Ulla õppis aastatel 1960–1963 Tallinnfilmi õppestuudios ja mängis telelavastustes „Leedi Windermere’i lehvik“ (1974), „Michael Kramer“ (1976), „Retro“ (1983), „Tabamata ime“ (1983), „Nota bene! Teatriluulud“ (2000); filmides „Õhtust hommikuni“ (1962), „Savoy ball“ (1985) ning on kehastanud teisigi rolle.
